Kõigipüha Jumalaema templisseviimine
## Õhtul, 2025. aasta 3. detsembril, toimus Narva-Jõesuu linna Kaasani Jumalaema ikooni kirikus pidulik õhtuteenistus. Pühade päeval, 4. detsembril, viidi läbi jumalik liturgia.
### Jumalaema templisseviimise püha on kaheteistkümnest kirikupühast kõige hilisem. Kuni 8. sajandini oli Neitsi Maarja templisseviimise mälestus seotud Jumalaema sünnipühaga, millest räägib ka püha Andrease Kreetalt koostatud Jumalaema Sünni 2. kanoon (1. laul, 2. tropaar: „Pühade Püha, pühas pühamus asetatakse Laps juhatamiseks Inglite käe läbi. Seepärast tähistagem kõik usklikult Tema sündi“; 6. laul, 1. tropaar: „Sind, Puhas, Pühade Püha, asetavad Su vooruslikud vanemad austusega Issanda templisse, et Sa seal kasvatataks ja valmistataks Tema Emaks“; 6. laul, 3. tropaar: „Kuulen Taavetit Sind ülistamas: tuuakse neitsid Sinu järel, nad tuuakse kuninga templisse. Ja koos nendega ka mina, kuninga Tütar, Sind ülistan“).
Eraldi püha Maarja templisseviimisest kujuneb välja 8. sajandil, eelkõige Konstantinoopolis. Seda püha mainitakse peamiselt bütsantsi allikates ning selle jumalateenistuses on ainult Konstantinoopoli autorite laulud.
Sellegipoolest ei olnud pühal varajases arengujärgus veel pidulikku jumalateenistust ega saanud see kohe ka üldiselt tunnustatud. 8. sajandi allikatest mainivad templisseviimise püha vaid 715. aasta Siinai evangeelium ja mõned (kuid sugugi mitte kõik) menoloogiad. Samuti pärinevad 8. sajandist kaks püha Germani, Konstantinoopoli patriarhi, jutlust templisseviimise püha kohta. Kõige vanemas Suure Kiriku Ustavi käsikirjas — 9. sajandi Patmose loendis — on püha küll märgitud, kuid ühtegi laulu ega lugemist pole ette nähtud. Seega on 8.–9. sajandil templisseviimise püha alles kinnistumas kirikuaasta jumalateenistuslikus ringis.
ja eriti 11. sajandil omandab püha juba piduliku jumalateenistuse, eel- ja järelpüha ehk suurele kirikupühale iseloomulikud tunnused. Eelpühast räägitakse juba Studionis koostatud ustavi esimeses redaktsioonis — Studioni-Aleksiuse tüüpi ustavis — mistõttu hakati 20. novembrit tähistama Jumalaema templisseviimise eelpeona juba 10. sajandil. Samal ajal suurenes järk-järgult ka järelpüha pikkus: Studioni-Aleksiuse ustavis on märgitud 1 päev, Everegetidese (11. sajandi viimane kolmandik) ustavis 2 päeva ja 14. sajandi alguse ustavites juba 3 päeva. Huvitav on see, et kõigis studionlikutes ustavites ei mainita püha ärasaatmist; templisseviimise püha saab ärasaatmispäeva (ning kokku 4 järelpühapäeva) alles 14. sajandi Jeruusalemma ustavi loendites.