Jumaliku Liturgiia. Suur Paast. Risti kummardamine

Pühapäevasel päeval ise, 23.03.2025. pandi toime Jumalik Liturgia.
Ristipüha nädal on tänapäevaste Suure Paastu 1.–5. nädala mälestuste seas ajaliselt varaseim. Seda tähistati Konstantinoopolis juba 9. sajandil (täpne tekkimise aeg pole teada). Kolmanda nädala eriliseks pühendumiseks Ristile sai põhjuseks tava viia Minoloogia tähtsate mälestuste tähistamine Suure Paastu ajal laupäevadele ja pühapäevadele. Konstantinoopolis tähistati 6. märtsil (vana kalendri järgi) „Risti puuosakese toomist Apameiast Konstantinoopolisse“, kuid kuna paastu argipäevadel ei peetud liturgiat, siis viidi paljud pühad laupäevadele ja pühapäevadele. See Ristile pühendatud püha viidi üle paastu 3. nädalale. Selle kinnistumisele just 3. nädalal aitas kaasa katehhumeenide ettevalmistamise tava – paastu keskpaigas viidi nad valmisolekule astuda ristimise teele. Iidse Jeruusalemma liturgilises praktikas loeti paastu 3. nädalal tähendamissõna tölnerist ja variserist. Konstantinoopoli tavades asendus selle tähendamissõna temaatika Risti austamisega, kuid Palestiina päritolu päeva teema kajastub siiski endiselt omalaululistes stiihirates, mida lauldakse paastu 3. nädala hommikuteenistuse lõpus ning kõigil sellele järgneva 4. nädala päevadel. Just sel põhjusel on tänapäevase jumalateenistuse pühapäevahommikusel „Au Isa ja Pojale…“ osas kõlav stiihira „Kõrgemõistuslike kurjade variseride…“ pühendatud tölneri ja variseri tähendamissõnale. 4o