email

Esmaspäeval, 26. oktoobril 2026 kell 8.00 peeti Narva-Jõesuu Kaasani Jumalaema Ikooni kirikus Jumalik Liturgia Viiekümnepäeva püha järgsel 22. nädalal, pühima Jumalasünnitaja Ibeeria ikooni mälestuspäeval.

Ibeeria ikoonist

Ikooni ärakiri saadeti Athoselt Vene tsaar Aleksei Mihhailovitšile. 13. (26.) oktoobril 1648 võeti pühamu Moskvas pidulikult vastu. Seda mälestust peab Kirik ka täna.

Ikoon, Ibeeria ja meie

Ikooni nimi tuletab meelde Gruusiat: Ibeeriaks nimetasid muistsed kreeklased seda maad ning Ibeeria kloostriks Athosel asuvat kloostrit, mille asutasid gruusia mungad 10. sajandi lõpus. Pärimuse järgi kõndis just gruusia munk Gabriel mööda vett ikooni vastu ja tõi selle kloostrisse.

Ja sel aastal on püha eriline. Gruusia Kirik tähistab 1700 aastat sellest, kui püha apostlitega võrdse Nino toodud Kristuse usk sai kogu maa usuks.

Mis seob ikooni, muistset Ibeeriat ja meid, kes me kirikusse kogunesime? Vastuse annab pühapäeva evangeelium.

Püha evangeelium

Kristus õpetab rahvast ning üks naine hüüab: „Õnnis on ihu, mis Sind kandis, ja rinnad, mis Sind imetasid!“ See on siiras kiitus, mis on arusaadav igale emale. Kuid Issand vastab: „Õndsad on need, kes kuulevad Jumala sõna ja peavad seda“ (Lk 11:27–28).

Võib tunduda, nagu lükkaks Kristus oma Ema kõrvale. Kuid meenutagem, kes Ta oli. Just Tema ütles ingliga: „Vaata, ma olen Issanda teenija; sündigu minule sinu sõna järgi.“ Just Tema kohta kirjutab evangelist kaks korda, et Maarja pidas kõik need sõnad alles, pannes need oma südamesse. Kristus ei vähenda Teda, vaid avab Tema õndsuse allika. Õnnis Augustinus ütles selle kohta nõnda: Maarja on õnnistatum sellest, et võttis vastu Kristuse usu, kui sellest, et ta eostas Kristuse ihu.

See on meile rõõmusõnum. Jumala Poega ihu järgi ilmale tuua ei ole antud kellelegi peale Tema. Kuid sõna kuulda ja seda hoida on antud igaühele.

Kuidas algas kristlik Ibeeria

Just nõnda algaski kristlik Ibeeria. Vanim jutustus sellest, mille kirjutas umbes aastal 400 ajaloolane Rufinus, ei räägi sõjaväest ega lepingutest. See räägib vangistatud kristlasest naisest, kes palvetas. Tema palvel paranesid haige laps ja kuninganna ning kuningas pöördus Kristuse poole. Üks naine, kes sõna hoidis, ja terve rahvas avas uksed evangeeliumile.

Siis möödus seitseteist sajandit. Sissetungid, laastamine, märtrid, hävitatud ja uuesti ehitatud kirikud. Mis usku säilitas? Mitte ainult müürid ja mitte ainult mälestus hiilgavast minevikust, vaid inimesed, kes igas põlvkonnas sõna uuesti kuulsid ja seda hoidsid.

Sel kevadel lahkunud patriarh Ilia II hoiatas kord Gruusia raske risti üle kõneldes oma karja: „Ärge arvake, et me oleme paremad kui teised.“ Pärand ei ole teene. Seda ei saa lihtsalt omandiks saada. Seda saab ainult hoida, ja iga kord uuesti.

Väravavaht

Siin aitab meid ikoon ise. Seda nimetatakse Väravavahiks: pärimuse järgi seisis see ise kloostri värava kohal. Evangeeliumi sõna „pidama“ tähendab kreeka keeles „hoidma, valvama“, nõnda nagu valvatakse väravat. Ja meie südamel on samuti värav. Selle kaudu tuleb sisse kõik: sõnad, mõtted, mured, see, mida me vaatame ja kuulame. Jumala sõna hoidmine tähendab seda, et ei lase sellel selles müras kaduma minna.

Kuid väravad ei ole ainult selleks, et sulgeda. Nende kaudu võetakse vastu. Jumalaema seisab ikoonil sissepääsu juures kui Tema, kes tulijat esimesena tervitab.

Gruusia praegune patriarh Shio III kutsus oma troonileasetamise päeval üles mitte oodata, kuni ligimene ise kirikusse tuleb, vaid minna nende juurde, kes nagu kadunud poeg ei julge tagasi tulla. Ja sügisel, juubeli pidustustel, ütles ta: „Ajad muutuvad, kuid kristlase kutsumus jääb samaks.“ See kutsumus on elada usus, armastuses Jumala ja ligimese vastu.

Mida see meile sel nädalal tähendab

Esiteks, kuulata. Leida iga päev paar minutit, et lugeda vähemalt mõnda evangeeliumisalmi. Mitte palju, kuid iga päev.

Teiseks, hoida. Võtta üks loetud sõna ja kanda seda terve päev südames, nõnda nagu Jumalaema pani sõnu oma südamesse.

Kolmandaks, avada väravaid. Meenutada inimest, kes on kirikusse tulemise lõpetanud või jäänud lihtsalt üksi, ja talle helistada. Mitte etteheitega, vaid armastusega.

Me ei tea, kui palju põlvkondi tuleb meie järel. Kuid me teame, kuidas usk meieni jõudis: nende kaudu, kes sõna kuulsid ja seda hoidsid. Õpetagu pühim Jumalasünnitaja, Väravavaht, meid samale. Ja olgu igaühe kohta meist võimalik öelda evangeeliumi sõnadega: õndsad on need, kes kuulevad Jumala sõna ja peavad seda.

Aamen.

Jumalateenistuste ajakava leiate meie kodulehelt: https://kaasani-kirik.ee/et/schedule