Mälestuseks vastlahkunud patriarhile Ilia II-le
Eile, 17. märtsil 2026. aastal, lahkus Issanda juurde kogu Iveria (Gruusia) patriarh Илия II.
Sügava kurbusega võttis Kirik vastu teate vastlahkunud patriarhi Ilia II surmast — inimesest, kelle nimi sai usu, rahu ja vaimuliku uuenemise sümboliks.
Ilia II kandis aastakümnete jooksul oma kõrget teenimist alandlikkuse, tarkuse ja muutumatu armastusega oma rahva vastu. Tema elu sai näiteks sellest, kuidas ka kõige raskemates oludes võib jääda ustavaks Kristusele ja Kirikule.
Ta asus Gruusia Kiriku etteotsa raskel ajal, mil usk oli nõrgenenud ja rahva vaimulik elu oli languses. Kuid just tema ajal algas tõeline taassünd: avati kirikuid, kirikuelu taastus ning usk tugevnes inimeste südames.
Patriarh Ilia ei olnud mitte ainult kirikupea, vaid ka tõeline isa oma rahvale. Tema sõna lohutas, tema palve kinnitas ja tema õnnistus andis lootust. Tema juurde tuldi oma murede ja rõõmudega ning igaüks leidis temas tähelepanu ja armastust.
Eriline koht tema teenimises kuulus hoolitsusele perekonna, laste ja rahva tuleviku eest. Paljud mäletavad tema algatust vaimse isaduse kohta — kui ta sai ristivanemaks tuhandetele lastele, tugevdades sellega perekondi ja meenutades elu ja usu väärtust.
Kuid kõige tähtsam — ta õpetas lihtsust: uskuda, palvetada, hoida rahu südames ja mitte kaotada lootust. Tema elu oli vaikne jutlus Kristusest.
Täna, saates teda igavikku, me mitte ainult ei kurvasta, vaid täname ka Jumalat selle anni eest — inimese eest, kes sai elavaks usu tunnistuseks.
Usume, et Issand, keda ta teenis kogu oma elu, võtab tema hinge vastu oma taevastes eluasemetes ja kingib talle Taevariigi.
Ja jäägu tema elu meile meenutuseks: isegi üks inimene, kes elab koos Jumalaga, võib muuta terve rahva saatust.
Igavene mälestus vastlahkunud Jumala sulasele, patriarh Iliale.