Paastu 4. pühapäev. Vaga Johannes Klimakos (Siinai iguumen). Forty Martyrs of Sebaste – 40 Sebaste märtrit.
21.03.2026, pühapäeva eelõhtul ja Suure Paastu 4. pühapäeva puhul, pühale vagaduse isa Johannes Siinai mäelt (Johannes Klimakos) ja 40 Sebaste märtri mälestuspäeval, toimus Kaasani kirikus õhtune jumalateenistus. Pühapäeval, 22.03.2026, toimus jumalik liturgia.
Vagaduse isa Johannes Siinai mäelt (Johannes Klimakose) elulugu
Vagaduse isa Johannes Klimakost austab Püha Kirik kui suurt askeeti ja imelise vaimuliku teose „Redel“ („Klimaks“) autorit, mistõttu ta sai ka lisanimeks Klimakos (Redelimees).
Tema päritolu kohta on säilinud vähe andmeid. Pärimuse järgi sündis ta umbes aastal 570 ning oli pühade Xenophoni ja Maria poeg, kelle mälestust tähistab Kirik 26. jaanuaril.
16-aastaselt tuli Johannes Siinai kloostrisse. Tema vaimseks juhendajaks sai abba Martyrius. Nelja aasta pärast mungaks pühitsemisel ennustas üks kohalviibijatest, abba Strategios, et temast saab Kristuse Kiriku suur valgus.
19 aastat elas Johannes kuulekuses oma vaimulikule isale. Pärast abba Martyriuse surma valis ta erakuelu ning siirdus üksildasse paika nimega Thola, kus veetis 40 aastat vaikuses, paastus, palves ja kahetsuspisarates.
„Redelis“ kirjutab ta kahetsuspisarate kohta:
„Nagu tuli põletab ja hävitab hagu, nõnda puhastab puhas pisar kõik roojuse, nii välise kui sisemise.“
Tema palve oli vägev ja toimiv, mida kinnitab järgmine juhtum tema elust.
Johannesel oli õpilane, munk Mooses. Kord saatis õpetaja ta aeda mulda kandma. Suure kuumuse tõttu heitis Mooses puhkama kalju varju.
Sel ajal puhkas Johannes oma kambris pärast palvet. Äkitselt ilmus talle auväärne mees ja ütles:
„Miks sina, Johannes, puhkad rahulikult, kui Mooses on ohus?“
Johannes hakkas kohe palvetama. Õhtul küsis ta Mooseselt, kas midagi juhtus. Too vastas:
„Olin suures ohus – suur kivitükk kukkus peaaegu minu peale, kuid nägin unes, et sa kutsud mind, ja jõudsin eest põgeneda.“
Johannese eluviis oli mõõdukas: ta sõi lubatud toitu, kuid tagasihoidlikult, ning magas vaid nii palju, kui vajalik.
Ta ütles:
„Ma ei paastunud liialt ega valvanud öösiti üleliia, vaid alandusin – ja Issand päästis mind.“
Kord süüdistati teda kadedusest liigses kõnelemises. Siis vaikis ta terve aasta, et vältida teiste pahameelt. Hiljem palusid süüdistajad ise tal taas õpetada.
Kuigi ta varjas oma vaimseid saavutusi, levis tema kuulsus ning tema juurde tulid paljud inimesed.
75-aastaselt valiti ta Siinai kloostri iguumeniks. Ta juhtis kloostrit umbes neli aastat ning sai elu lõpus ettenägemise ja imetegemise ande.
Raifa kloostri iguumeni palvel kirjutas ta oma kuulsa teose „Redel“ – juhendi vaimseks kasvuks.
Ta nimetas selle nii, sest see koosneb 30 astmest, mis sümboliseerivad vaimset tõusu Jumala poole.
Teose eesmärk on õpetada, et pääsemine nõuab pingutust, puhastumist pattudest ja Jumala kuju taastamist inimeses.
Kuigi see kirjutati munkadele, on see kasulik kõigile kristlastele.
40 Sebaste märtri lühielulugu
Aastal 313 kuulutas keiser Konstantinus Suur usuvabaduse. Tema kaasvalitseja Licinius aga jätkas kristlaste tagakiusamist.
Umbes aastal 320 oli Sebaste linnas (Armeenias) 40 kristlasest sõdurit. Väepealik Agrikolaus käskis neil tuua ohvrit ebajumalatele, kuid nad keeldusid.
Nad viidi talvel jääkülma järve ja sunniti seal seisma. Lähedale oli pandud soe saun neile, kes Kristusest lahti ütleksid.
Üks sõdur murdus ja läks sauna, kuid suri kohe. Valvur Aglaïos nägi samal ajal taevast valgust märtrite kohal ja liitus nendega.
Lõpuks murti märtritel jalad, nad põletati ja nende jäänused visati jõkke.
Kolm päeva hiljem ilmusid nad Sebaste piiskopile Peetrusele, kes kogus nende säilmed ja mattis need auväärselt.
Nende mälestuspäev on 9. märts. Sel päeval leevendatakse paastu rangust ja peetakse Eelõnnistatud Andide liturgiat.