Viiekümnepäeva püha järgne 20. pühapäev. Koguöine jumalateenistus ehk vigiilia

Laupäeval, 17. oktoobril 2026 kell 17.00 toimus Narva-Jõesuu Kaasani Jumalaema Ikooni kirikus koguöine jumalateenistus ehk vigiilia Viiekümnepäeva püha järgsel 20. pühapäeval
Jutluses, mis oli pühendatud evangeeliumilõigule ülestõusnud Kristuse ilmumisest jüngritele, kõlasid järgmised sõnad.

Lukustatud uksed

Evangeelium algab lukustatud ustega. On nädala esimese päeva õhtu. Jüngrid teavad juba Maarja Magdaleenalt, et haud on tühi, ja istuvad ikkagi riivide taga „juutide kartuses“. Selgub, et ülestõusmisest võib teada ja elada siiski hirmus. Paljudele meist on see tuttav.

Sellesse lukustatud tuppa astub Kristus. Ta ei kolksuta ega heida midagi ette. Ta seisab keskele ja ütleb: „Rahu teile!“ See on tavaline tervitus, „šalom“. Kuid Tema suus on see rohkem kui viisakus. Enne kannatusi lubas Ta: „Rahu jätan teile, oma rahu annan teile.“ Nüüd on see lubadus täidetud.

Kristuse haavad

Mida teeb Issand kohe pärast neid sõnu? Näitab oma haavu. Pühak Johannes Chrysostomos selgitab, et Kristus tõusis üles ristimärkidega, et me teaksime: üles tõusis just Ristilöödu, mitte keegi teine. Seega ei unusta Kristuse rahu risti. See kasvab risti seest, see on nende haavadega ostetud. Seepärast võib seda usaldada.

Edasi ütleb Issand: „Nõnda nagu Isa on mind läkitanud, nii läkitan mina teid.“ Rahu ei ole antud selleks, et end jälle luku taha panna. Seda antakse neile, keda läkitatakse.

Uus loomine ja patuandeksandmise and

Siis puhus Kristus nende peale ja ütles: „Võtke vastu Püha Vaim.“ Evangelist valis siin harva kasutatava sõna. Kreekakeelses Piiblis seisab see seal, kus Jumal puhus Aadama näkku eluhingust. Uue nädala esimesel päeval toimub uus loomine: Tema, kes kunagi puhus põrmu elu, puhub nüüd uue elu hirmunud inimestesse.

Selle hingusega antakse ka and: „Kellele te patud andeks annate, neile on andeks antud.“ Isad ütlevad, et Vaimu andide täius tuleb nelipühal, siin aga saavad apostlid just võimu patte andeks anda. See and elab Kirikus tänaseni. Iga kord, kui tuleme pihile, toimib see lihavõttesõna. Chrysostomos ütleb, et preester laenab seejuures vaid oma keele ja sirutab käe, kuid kõik teeb Jumal. Seepärast ei ole piht kohtuistung. See on just see tuba, kuhu Kristus astub ja ütleb: „Rahu teile!“

Apostel Toomas

Ühte jüngrit ei olnud siis kohal: Toomas. Ta ei uskunud ja esitas tingimuse: „Kui ma ei näe… ega pane oma kätt…, ei usu ma.“ Kaheksa päeva hiljem olid jüngrid taas koos ja seekord oli Toomas nendega. Kristus tuleb ja kordab sõna-sõnalt seda, mida Toomas Tema äraolekul ütles. Seega kuulis Ta kõike. Chrysostomos imestab selle inimarmastuse üle: ühe hinge pärast, ja seda kõige kangekaelsema, näitab Issand end jälle haavades.

„Ära ole uskmatu, vaid usklik.“ Kreeka keeles võib kuulda ka nõnda: „ära muutu uskmatuks“. Usk on siin tee, millel inimene teeb valiku. Ja Toomas, kõige raskem jüngritest, ütleb kõige kõrgema tunnistuse kogu evangeeliumis: „Minu Issand ja minu Jumal!“ Evangeelium algas sõnadega „Sõna oli Jumal“. Siin jõuab see selleni, et elav inimene nimetab Jeesust oma Jumalaks.

Kristuse viimased sõnad ei ole enam suunatud Toomale: „Õndsad on need, kes ei ole näinud ja siiski usuvad.“ See on meist. Kohe pärast evangeeliumi lugemist laulsime „Nähes Kristuse ülestõusmist“. Me ei ole Teda silmadega näinud, kuid usk annab meile õiguse seda laulda. Johannes kirjutas oma evangeeliumi selleks, et me usuksime „ja uskudes oleks meil elu Tema nimes“.

Mis sellest meile järeldub

Esiteks, igaühel on oma lukustatud uksed: hirm, solvumine, häbi, väsimus. Kristus ei murra neid maha, kuid ei jää ka nende taha. Öelge Talle palves ausalt: „Issand, siin on minul lukus.“ Tema oskab sisse astuda.

Teiseks, ärge lükake pihti edasi. Seal kõlab sama „rahu teile“ nagu sealses ülaruumis.

Kolmandaks, kahtlus ei ole põhjus ära minna. Pange tähele: Toomas kohtas Kristust, kui oli taas koos jüngritega. Kui usk kõigub, siis on seda enam vaja olla siin, koguduses, pühapäeval.

Ja lõpuks, meid on läkitatud. Täna saadud rahu tuleb viia koju, perre, tööle. Sellele, kellele me ei ole siiani andeks andnud, oleme samuti võlgu selle rahu.

Saagu apostel Toomase sõnad meie sõnadeks, mitte ainult kirikus, vaid ka meie elu lukustatud ukse taga: „Minu Issand ja minu Jumal!“

Kristus on surnuist üles tõusnud! Aamen.

Kutsume Jumalikule Liturgiale pühapäeval, 18. oktoobril kell 8.45. Jumalateenistuste ajakava leiate meie kodulehelt: https://kaasani-kirik.ee/et/schedule